Keevitusprotsessid 135 ja 136: erinevused ning harjutatavad oskused

Poolautomaadiga töötamise kogemus aitab tunnis orienteeruda, kuid sõna „poolautomaat” ei kirjelda veel konkreetset protsessi. Protsesside 135 ja 136 vahel liikudes tuleb mõista kulumaterjalide erinevust, lugeda harjutuse dokumentatsiooni ning oma tegevust eraldi kontrollida. Kasulik küsimus juhendajale on: millised oskused on juba kindlad ja mida tuleb uuesti harjutada?

Järgnev aitab selleks vestluseks valmistuda ja õppekäiku jälgida. See sobib juhendatud praktika kavandamiseks. Seadistused, traadi valik ja tootmisliite tegemise tingimused määrab konkreetse töö dokumentatsioon.

Mida tähistavad 135 ja 136?

Levinud klassifikatsioonis tähendab 135 MAG-keevitust täistraadiga ning 136 MAG-keevitust räbustitäidistraadiga. Mõlemal juhul kasutatakse aktiivset kaitsegaasi. Põhierinevused on toodud TWI protsesside klassifikatsioonis.

Traat toimib sulava elektroodina ja liigub etteandesüsteemi kaudu keevitusalasse. Täis- ja täidistraadi erinevus on õppeülesande seisukohalt siiski oluline. Protsessi 136 ei saa pidada lihtsalt 135 teiseks nimeks ega üht kulumaterjali teisega asendada sobivust kontrollimata.

Täidistraati kasutatakse erinevates protsessides. Protsessi 136 puhul säilib väline gaasikaitse. Seetõttu on väide „täidistraat tähendab ilma gaasita” ekslik. Täpne protsessinumber, traadi tähistus ja kaitsenõuded võetakse dokumentatsioonist, mitte ei tuletata pakendil olevast ühest sõnast.

Millised oskused võivad olla ühised?

Mõlemas suunas on kasulikud ülesande mõistmine, töökoha korraldamine, detailide ettevalmistamine ja WPS-i lugemine. WPS kirjeldab keevitamise tingimusi. Tunnis ei piisa dokumendi leidmisest: tähtis on selgitada selle seost konkreetse liite ja seadmega.

Ühised võivad olla ka harjumus tähiseid kontrollida, oma tegevust jälgida ning enne harjutust selgitusi küsida. See aitab eriti kogenud inimest: tuttav põleti võib tekitada tunde, et kogu ülesanne on juba selge. Ometi võivad kulumaterjal, asend või tööde järjekord erineda.

Oskuse ülekandumist kontrollitakse tulemuse järgi, mitte ei eeldata tööstaaži põhjal. Kui olete varem teinud ainult üht liiki liidet, öelge seda otse. Juhendajale on tööaastate kõrval vajalikud protsessid, materjalid, asendid ja tegevused, millega olete tegelikult kokku puutunud.

Mida enne esimest harjutust arutada?

Paluge sõnastada harjutuse eesmärk ühe kontrollitava lausena. Näiteks: leida iseseisvalt vajalik teave dokumentatsioonist, täita kokkulepitud õppeülesanne ja arutada seda pärast koos juhendajaga. See on toimetuslik näide eesmärgist, mitte kindla kursuse tulemuse lubadus.

Enne praktikat tuleb mõista, milline protsess on määratud, millist traati kasutatakse ja kas ettevalmistatud liide vastab dokumentatsioonile. Eraldi täpsustage töökoha ohutu korraldus ning seadmete kasutamise kord. Kui kulumaterjali tähis ülesandega ei ühti, ärge otsige iseseisvalt asendust.

Leppige ette kokku, milliseid tegevusi juhendaja jälgib. Need võivad olla põleti juhtimise stabiilsus, järjekorra järgimine, etappidevaheline ettevalmistus ja kõrvalekallete märkamine. Konkreetne valik sõltub harjutusest. Kõike korraga hinnata on raskem kui käsitleda üht tuvastatud oskustelünka.

Miks vajavad protsessid eraldi praktikat?

Praktika peab siduma tegevused ülesande eripäraga. Kulumaterjali muutudes ei saa kõiki tuttavaid võtteid ega seadistusi automaatselt üle kanda. Traadi käsitsemise, läbimite tegemise ja puhastamise nõudeid täpsustatakse rakendatava dokumentatsiooni ning tootja juhiste järgi.

Jälgige harjutuse ajal, millal raskus tekib. Põhjus võib seostuda ebamugava asendi, piiratud nähtavuse, ebaselge järjekorra või katsega mitut tegevust korraga parandada. Omaette pandud diagnoos „seade ei sobi” ei asenda ühist arutelu.

Pärast harjutust eristage nähtut põhjuse seletusest. „Peatusin selles kohas” on vaatlus. „Põhjus on kindlasti traadis” on oletus, mida tuleb veel kontrollida. Nii saab juhendaja järgmise harjutuse valida tingimusi juhuslikult muutmata.

Kahe õppeülesande võrdluskaart

Järgnev leht on väljamõeldud näide tagasiside korraldamisest. See ei määra keevitustehnoloogiat ega asenda keskuse hindamisdokumente.

Mida kirja panna?	Harjutus protsessiga 135	Harjutus protsessiga 136
Eesmärk	Mida täpselt kontrolliti?	Mida täpselt kontrolliti?
Dokumentatsioon	Ülesande tähis ja WPS	Ülesande tähis ja WPS
Ettevalmistus	Mida enne alustamist kontrolliti?	Mida enne alustamist kontrolliti?
Tegevused	Kus oli abi vaja?	Kus oli abi vaja?
Tulemus	Vaatlus ja hindamiskriteerium	Vaatlus ja hindamiskriteerium
Järgmine katse	Üks kokkulepitud õpieesmärk	Üks kokkulepitud õpieesmärk

Oletame, et Sergei valmistab tuttava 135-ülesande detaile kindlalt ette, kuid uues 136-harjutuses kaotab pärast pausi tegevuste järje. See on tinglik olukord, mitte kliendilugu. Märge „pean veel 136 õppima” on liiga üldine. „Arutada ülesande jätkamist ja kontrollida järjekorda koos juhendajaga” määrab järgmise sammu täpsemalt.

Võrdlusel on mõte siis, kui mõlema ülesande tingimused on teada. Kaht erinevat proovikeha ei saa hinnata protsesside puhta võistlusena. Tulemuse erinevus võib tuleneda liitest, asendist, ettevalmistusest või senisest kogemusest, mitte üksnes protsessinumbrist.

Kuidas arutada tulemust välimusele taandamata?

Õmbluse välimus annab teavet, kuid ei tõenda kõiki liite omadusi. Tunnis tuleb mõista kasutatavaid kriteeriume ja kontrollimise viisi. Kui juhendaja näitab mittevastavust, paluge siduda see konkreetse vaatluse ning harjutuse eesmärgiga.

Kasulik tagasiside vastab kolmele küsimusele: mis õnnestus, kus on kõrvalekalle ja mida järgmises katses kontrollida? See ei pea alati tähendama seadistuse muutmist. Järgmine samm võib olla liite parem ettevalmistamine, dokumendi mõistmine või tegevuste järjekorra taastamine.

Keskusele võib kirjutada: „Olen protsessiga 135 teinud selliseid liiteid. Ees seisab ülesanne protsessiga 136. Soovin võrrelda oma seniseid oskusi ülesande nõuetega ja mõista vajaliku praktika sisu.” Lisage teadaolevad materjalid, asendid ja soovitud õppekeel. Hindamistingimused ning dokumendid täpsustage eraldi.