Keevisliidete visuaalne kontroll: VT-meetodi ülesanded

Liite vaatlemine ja põhjendatud järelduse tegemine on erinevad tegevused. Visuaalse kontrolli puhul tuleb teada, millist pinda kontrollitakse, milliseid tunnuseid otsitakse, millised mõõtmised on ette nähtud ja millega tulemust võrreldakse. Kui fotol ei paista midagi ebatavalist, ei tõenda see veel vastavust kõigile nõuetele.

VT annab teavet ligipääsetava pinna ja liite nähtavate omaduste kohta. Õppimisel tasub omandada neljast osast koosnev mõttekäik: vaatlus, ettenähtud mõõtmine, võrdlus kriteeriumidega ning tulemuse ülesmärkimine. See aitab põhjendada järeldust ja mõista meetodi piire.

Mida visuaalne kontroll hõlmab?

Visuaalne kontroll kuulub mittepurustava kontrolli meetodite hulka. Seda kasutatakse kindlaksmääratud ülesannetes iseseisvalt ja koos teiste meetoditega. TWI visuaalse kontrolli ülevaade käsitleb materjalide ja liidete nähtavaid tunnuseid, sealhulgas pinna seisundit ja geomeetriat.

Kontroll peab olema seotud konkreetse objekti ja nõuetega. Ütlusest „keevis näeb ühtlane välja” ei piisa. Tuleb mõista, millist liidet vaadeldakse, millised tunnused on olulised ja milline dokument määrab hindamiskriteeriumid. Korralik välimus ja nõuetele vastavus ei tähenda sama asja.

Õppetöös tasub käsitleda ka vaatlusele eelnevaid tegevusi. Kui objekti ei saa üheselt tuvastada, pind ei ole ligipääsetav või nõue on ebaselge, piirab see järelduse tegemist. Ettevalmistus aitab sellise takistuse avastada enne põhjendamatu hinnangu andmist.

Neli eraldi sammu

Vaatlus vastab küsimusele, mida leiti. Seda kirjeldatakse ilma ennatliku otsuseta vastuvõetavuse kohta. Lause „märgitud alal on nähtav pinnatunnus” jätab esialgu lahtiseks selle olemuse, mõõtmed ja tähenduse.

Mõõtmine, kui see on ette nähtud, annab konkreetseid andmeid sobiva vahendi ja kehtestatud korra abil. Tööriista nimetamine ei tõenda iseenesest tulemuse õigsust. Koolitusel peab õppija aru saama, mida mõõdetakse ning kuidas tegevus ülesandega seostub.

Võrdlemiseks on vaja kriteeriume. Vaatlust ei saa hinnata juhusliku internetitabeli või teise toote kohta meelde jäänud reegli järgi. Dokumendi kohaldatavus tuleb kindlaks teha konkreetse ülesande jaoks.

Ülesmärkimine säilitab seose objekti, vaatluse ja järelduse vahel. Hilisem lugeja peab mõistma, millise liite kohta tulemus käib ja mille põhjal järeldus tehti. Õppemärge aitab märgata, milline teave on veel puudu.

Mida enne vaatlust kontrollida?

Kõigepealt täpsustage objekti tuvastamist ja ülesande ulatust. Millist ala tuleb kontrollida, millises etapis ja millise dokumendi järgi? Kui need andmed puuduvad, tuleb küsimus esitada vastutavale spetsialistile, mitte kontrolli ulatust ise muuta.

Järgmiseks hinnake ligipääsu, pinna seisundit ja vaatlustingimusi. Valgustus, vajaliku ala nähtavus ning pinna ettevalmistus mõjutavad kontrolli tegemist. Konkreetsed nõuded võetakse kohaldatavast protseduurist; üks universaalne arvväärtus ei sobi kõigile juhtudele.

Samuti tuleb teada, milliseid vahendeid vajatakse ja kellel on volitus töö tegemiseks. Õppevahendiga tutvumine ja tootmises kontrolliotsusele allakirjutamise õigus on erinevad küsimused. Koolitusel tehakse harjutusi ettenähtud õppekeskkonnas juhendaja toel.

Õppemärge ilma ennatliku diagnoosita

Järgnev väljamõeldud olukord näitab tulemuse kirjeldamise loogikat. See ei ole tegeliku toote kontrolliakt ega normikohase protokolli näidis.

Õppija vaatleb juhendaja määratud ala õppeliitel ja märkab pinnatunnust. Selle asemel, et kirjutada kohe „praak”, märgib ta kõigepealt ala ja vaatluse. Seejärel selgitab ta välja, millised mõõtmised on ette nähtud ja milline kriteerium kohaldub. Alles pärast seda arutatakse põhjendatud järeldust.

Õppelehe väli	Mida tuleb kindlaks teha?
Objekt ja ala	Mille kohta vaatlus käib
Tingimused	Kas ettenähtud vaatlus oli võimalik
Vaatlus	Mida on näha ilma põhjust oletamata
Mõõtmine	Millised andmed saadi ülesande järgi
Kriteerium	Millega andmeid võrreldakse
Järeldus ja piirang	Mida saab väita ja mida andmed ei näita

Kui ala ei olnud ligipääsetav, ei saa seda asendada märkega „tunnuseid ei ole”. Piirang tuleb kirjeldada ja edasised tegevused kooskõlastada. Kontrolli tegemise võimatusest tulenev vaatluse puudumine erineb tehtud kontrolli tulemusest.

Selline arutelu on kasulik ka kogenud keevitajale. Protsessi tundmine aitab küsida tunnuse tekkimise kohta, kuid ei anna alust hindamiskriteeriumide vahelejätmiseks. Tootmises kujunenud harjumus „nii on alati vastu võetud” ei asenda konkreetse töö kehtivat nõuet.

Kus lõpevad VT võimalused?

Visuaalne kontroll ei näita kõiki liite sisemisi omadusi. Selle tulemusest ei saa järeldada, et liite sees puuduvad kindlasti kõik pidevusetused. Kui ülesanne nõuab muud teavet, määravad meetodid ja kontrolli ulatuse vastutavad spetsialistid kohaldatavate nõuete järgi.

Foto võib arutelu toetada, kuid sellel on omad piirangud: vaatenurk, mõõtkava, valgustus ja nähtav ala ei pruugi olla teada. Pildi põhjal ei saa lugeda kogu protseduuri tehtuks ega kinnitada toote kasutuskõlblikkust.

Samuti tuleb eristada avastatud tunnust ja vastuvõetamatut defekti. Järelduseks on vaja kohaldatavaid kriteeriume, piisavat teavet ja vastavat pädevust. Õppeartikkel ei saa määrata konkreetse tootmisliite vastuvõtutaset.

Kuidas seostada meetodit VT-2 koolitusega?

Kui teid huvitab VT-2, kirjeldage tulevasi ülesandeid: milliseid objekte ja dokumente töös kasutatakse ning mida peate oskama vaadelda, mõõta ja kirja panna. Seejärel võrrelge vajadust õppekava õpiväljunditega. Ettevalmistust ei tasu taandada ühe kaliibri kasutamisele.

WKK veebilehel on VT-2 õppekava. Koolitust, selle lõpus väljastatavat dokumenti ja personali kvalifikatsiooni eraldi tingimusi tuleb täpsustada eraldi. Taseme nimetus lehel ei tähenda automaatset õigust teha igasugust kontrolli ega taga sertifikaati pelgalt tundides osalemise eest.