111, 135, 136 ja 141: kuidas valida õpitavat keevitusprotsessi?

Keevitusprotsessi on mõistlik valida kavandatava töö järgi. Seadme nimetus, tuttava soovitus või videos nähtud ilus õmblus ei ütle kuigi palju selle kohta, milliseid tegevusi just teie vajate. Esmalt tasub täpsustada materjal, liide, ligipääs ja nõuded tulemusele. Seejärel saab arutada õppekava ning seniseid oskusi.

Kui tulevane töö ei ole veel teada, on ka see sobiv lähtekoht. Esimese koolituse eesmärk võib olla põhitõdede ja protsesside erinevustega tutvumine. Ükski number iseenesest ei tähenda, et protsess oleks teistest parem, igale algajale lihtsam või tagaks kindla töökoha.

Milleks protsesside numbreid kasutatakse?

Numbrilised tähised aitavad protsesse joonistel, keevitusdokumentides ja kvalifikatsioonidokumentides ühtemoodi nimetada. Sellise süsteemi määratleb ISO 4063. Number kirjeldab protsessi, mitte inimese oskuste taset.

Kuulutustes kohtab numbrite kõrval lühendeid MMA, MAG ja TIG. Vestluses räägitakse ka „elektroodist”, „poolautomaadist” või „argoonist”. Need sõnad aitavad alguses orienteeruda, kuid koolituspäringus tasub säilitada tööülesandes toodud täpne tähis. Üks kõnekeelne nimetus võib hõlmata mitut varianti.

Eriti sageli aetakse segamini MIG ja MAG. Mõlemad kasutavad sulavat traatelektroodi ja kaitsegaasi, kuid gaasikaitse olemus erineb: MIG kasutab inertset, MAG aktiivset gaasi. Seetõttu ei tõenda seadme paneelil või vestluses kasutatud sõna „MIG”, et tööülesanne puudutab just MIG-protsessi.

Neli protsessi ühes tabelis

Järgnev on abivahend juhendajaga vestlemiseks, mitte seadistamisjuhend ega tehnoloogia valik konkreetsele tootele. Üldistatud erinevusi kirjeldab TWI protsesside klassifikatsioon.

Protsess	Elektrood või lisamaterjal	Keevitusala kaitse	Millele õppimisel tähelepanu pöörata?
111, MMA	Sulav kaetud elektrood	Kaitse seostub elektroodi kattega	Ülesande järgimine, elektroodi juhtimine, peatamine ja jätkamine
135, MAG	Täistraat	Aktiivne kaitsegaas	Ettevalmistus, põleti juhtimine ja tegevuste kooskõla traadi etteandega
136, MAG	Räbustitäidistraat	Aktiivne kaitsegaas	Konkreetse kulumaterjali omadused ja eraldi harjutamine dokumentatsiooni järgi
141, TIG	Mittesulav volframelektrood ja eraldi lisamaterjal	Inertne kaitsegaas	Põleti ja lisamaterjali koordineerimine, liite ettevalmistus ning tulemuse jälgimine

Täidistraat protsessi 136 reas ei tähenda keevitamist välise kaitsegaasita. Isekaitsega variandid kannavad teisi tähiseid. Ka TIG on laiem nimetus kui üks konkreetne variant: tööülesande täpne number tuleb võtta selle dokumentatsioonist.

Millised andmed mõjutavad valikut?

Alustage materjalist. „Hakkan metalli keevitama” on liiga üldine: see ei kirjelda materjali koostist ega liitele esitatavaid nõudeid. Kui mark on teada, teatage see keskusele. Kui ei ole, paluge ettevõttel lähteandmeid täpsustada. Ärge määrake materjali üksnes värvi või foto järgi.

Järgmiseks selgitage, mida ühendatakse. Plaadid ja torud, erinevad liited ning ruumilised asendid nõuavad erinevaid õppeharjutusi. Kirjeldage ka ligipääsu keevitusalale: kas õppedetaili saab mugavalt paigutada või eeldab ülesanne piiratud ruumi? Nende tunnuste põhjal ei pea ise protsessi määrama. Need aitavad spetsialistil ülesandest aru saada.

Uurige, kas olemas on WPS või muu töödokumentatsioon. WPS määrab konkreetse keevitustöö tingimused. Kui ettevõte on protsessi juba valinud, algab koolituspäring tavaliselt sellest, mitte „universaalse” viisi otsimisest. Esimeseks pöördumiseks piisab isikuandmeteta kirjeldusest. Konfidentsiaalseid jooniseid tuleks edastada alles pärast kokkulepet.

Lõpuks eristage oskust ja dokumenti. Võite soovida omandada töövõtet, valmistuda kvalifikatsioonikatseks või ametiga tutvuda. Need eesmärgid on seotud, kuid ei ole samad. Öelge, millist tulemust vajate, ja paluge selgitada, millist osa vajadusest koolitus katab.

Kaks erinevat koolituspäringut

Järgmised olukorrad on väljamõeldud ja aitavad lähenemisi võrrelda.

Irina kaalub uut ametit ega tea veel, milliste toodetega töötama hakkab. Tema päring: „Praktiline kogemus puudub. Soovin tutvuda põhiprotsesside, dokumentatsiooni ja töökoha korraldusega. Millised baaskoolituse õpiväljundid aitavad edasist suunda valida?” Siin on kasulik ülevaade ja juhendatud algpraktika. Ühe numbri väljavalimine enne tööülesannetega tutvumist võib olla ennatlik.

Oleg töötab juba ettevõttes, kus talle kavandatakse uusi ülesandeid protsessiga 136. Ta kirjeldab varasemat kogemust protsessiga 135, tulevasi liiteid ja olemasolevat dokumentatsiooni. Tema küsimus: „Millised senised oskused on rakendatavad ja mida tuleb uue ülesande jaoks eraldi harjutada?” Ta vajab lähteoskuste võrdlust konkreetse tööga, mitte kõigi protsesside üldülevaate kordamist.

Mõlemas päringus võib olla teadmata andmeid. Kui keevitusasend on alles selgitamisel, võibki nii kirjutada. See on parem kui juhuslik tähis, mida hakatakse hiljem õppekava arutamisel kindla faktina käsitlema.

Miks „kõige lihtsam” on nõrk valikukriteerium?

Esimene õnnestunud harjutus ja suutlikkus tulemust etteantud tingimustes korrata on erinevad asjad. Koolituse valikul on tähtis mõista ülesannet, valmistada liide ette, juhtida oma tegevust ja märgata kõrvalekaldeid. Ühe harjutuse mugavus ei kirjelda kogu tulevast tööd.

Ärge hinnake protsessi üksnes õmbluse välimuse või töö kiiruse järgi. Õpitulemust kontrollitakse etteantud kriteeriumide alusel. Juhendaja aitab siduda nähtava tulemuse tegevuste, dokumentatsiooni ja harjutuse tingimustega. Võõra soovituse järgi ei tohiks seadistusi muuta ilma seda seost mõistmata.

Õppekavade võrdlemiseks kirjutage üles neli asja: sihtrühm, õpiväljundid, praktika korraldus ja hindamine. Eraldi täpsustage õppekeel ning väljastatav dokument. Protsesside loetelu annab vestlusele suuna, kuid ei asenda neid vastuseid.